108 research outputs found

    Opportunities and potentsial of photo hide tourism in Estonia

    Get PDF
    Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekavalKäesolevas bakalaureusetöös soovib autor välja selgitada, kas varjeturismiga tegelemine on Eesti mastaabis jätkusuutlik ja tasuv. Teemast tulenevalt on uurimisküsimusteks „Kas varjeturismiga tegelemine on Eesti mastaabis jätkusuutlik ja tasuv?“ ning „Kes on potentsiaalsed kliendid (eestlased või välismaalased) ning milline on nende sihtgrupp (tavakülastajad, loodushuvilised, fotograafid jne)?“ Lähtuvalt uurimisküsimustest on uurimise käigus kontrollitavad hüpoteesid järgnevad: Varjeturismiga tegelemine on Eestis jätkusuutlik ja tasuv; On olemas potentsiaalsed kliendid kes varjeturismi elamust või toodet kasutaksid; Eestile omapärane looduslik mitmekesisus garanteerib positiivse varjeturismi elamuse. Uuringu käigus teostati olemasolevate varjeturismi alaste kirjandusallikate analüüs ning seejärel viidi 2017. aasta märtsi- ja aprillikuus läbi epiiriline uuring, mis koosnes kahest osast: ankeetküsimustikust internetis ning intervjuu vormis küsitlusest varjeturismi teenust pakkuvate isikutega. Kokkuvõtlikult saab väita, et uuring oli edukas. Uuringu käigus saadi vastused uurimisküsimustele ning tööhüpoteesidele. Tulemustest selgus, et varjeturismiga tegelemine Eestis on jätkusuutlik, on olemas potentsiaalsed kliendid ning Eesti looduslik mitmekesisus tagab kõikidele sihtgruppidele positiivse varjeturismi elamuse.In this diploma thesis, the author is trying to find out whether or not photo hide tourism has the potential to be practicable in the conditions of Estonia. The research questions are „Is photo hide tourism in Estonia sustainable and profitable?“ and „Who are the main customers (estonians or foreigners) and what are the main target groups of those customers (general public, nature enthusiasts, photographers etc)?“ Based on the research questions the following hypotheses are: Photo hide tourism in Estonia is sustainable and profitable; There are potential customers who are willing to use photo hide services and products; Estonia's unique natural diversity ensures a positive experience for the photo hide tourism customers. Research was divided into two parts. First, a complete analysis of materials containing information about wildlife watching tourism and ecotourism in general was conducted. And secondly, a empirical research, consisting of online questionnaire and interviews with people from wildlife watching companies was conducted. It can be said that research was a success. The research provided truthful answers for the research questions and the hypotheses. The results show that photo hide tourism in Estonia is sustainable, there are many potential customers and Estonia’s unique natural diversity ensures a positive experience for all the target groups

    Socio-Economic Effects of National Park Governance and Management:Lessons from Post-Socialist Era Estonia

    Get PDF
    Despite the significant increase in protected territory globally, there is a common understanding that the designation of protected areas alone does not guarantee their effectiveness nor halt the loss of biodiversity. In addition to biodiversity conservation, protected areas are expected to perform a number of other functions, such as provide ecosystem services and improve local socio-economic conditions. Therefore, the need to strive towards mixed, decentralized conservation management and stakeholder involvement is increasingly emphasized. Although there is limited research, it has been noted that protected areas have not served wider objectives effectively enough. The current study provides insight concerning socio-economic effects of different governance and management practices of protected areas based on perceptions of residents and stakeholders of five national parks of Estonia. It was found that conservation status has an important impact on local socio-economic conditions largely depending on governance and management practices, resulting in both, positive and negative effects. It was concluded that the centralization of nature conservation and the abolition of protected area administrations have led to a gradual distancing of nature conservation from local conditions and the population, causing concern about the preservation of the living environment

    Keskkonnainvesteeringute Keskus : keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammi (projekt nr 13547).

    Get PDF
    Viimastel aastakümnetel on maastiku-uuringuis ulatuslikult rakendatud eri kaardikihtide võrdlust, et teha kindlaks maakatte muutusi. Tehtud uuringud annavad informatsiooni ka ala kunagise maakasutusviisi kohta. Sellel teadmisel on praktiline väärtus. Näiteks selguvad alad, kus saaks taastada taluõue või põlised rohumaad ning kui püsiv on olnud mingi metsaala või põllumaa. Viimase kümne aasta jooksul on Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Karula ja Soomaa rahvuspargid (Semm jt 2010; Semm jt 2014; Tomson jt 2016) ja Otepää looduspark (Tomson jt 2019) saanud arvandmetel põhinevad usaldusväärsed maakatte muutuste andmebaasid eri ajastute maakatte vektorkaartidega. Andmebaasid on leidnud rakendust kaitseala valitseja igapäevatöös ja aidanud kaasa kooskõlastuste andmisel, kaitsealaste tööde planeerimisel, külastuse korraldamisel ning kaitsekorralduskava täiendamisel ja realiseerimisel. Projekti tulemusi saavad lisaks kaitseala valitsejale kasutada ka kohalikud omavalitsused, teadlased, loodushuvilised, keskkonnaeksperdid ja kohalikud elanikud. Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada Haanja looduspargi maakatte muutuste andmebaas, analüüsida maastikega toimunud muutusi, koostada maastike tsoneering ajaloolise maakasutuse/maakatte püsivuse ja muutuste alusel ning soovitused määratletud tsoonide edaspidiseks korralduseks ja kaitseks. Haanja looduspargi maastiku muutusi on ka varasemalt analüüsitud (2007, 2010), kuid maakatte muutuste andmebaasi, mida igapäevases töös kaitseala valitsemisel kasutada, ei ole varasemad uurimistööd loonud (Keskkonnaamet 2017). Käesolev uuring erineb varasematest uuringutest nii ruumilise ulatuse, tihedama ajalise sammu, pikema ajalise perioodi kui ka analüüsitavate maakattetüüpide rohkuse poolest. Käesoleva uuringu koostamisel tugineti samale metoodikale, mida kasutati varasemate samasisuliste andmebaaside loomisel rahvusparkidele (Semm jt 2010). Uuringut alustati Haanja maakatte muutuste andmebaasi koostamisest. Selleks kasutati maastikuanalüüsis levinud meetodit võrrelda eri ajastute maakatte kaardikihte. Digitaliseerimine toimus kaartide leppemärkide alusel eristatud maakattetüüpidena/nähtustena. Loodud andmebaasi analüüsiti peamiste maakatte muutuste selgitamiseks. Analüüsi tulemusel jagati alad vastavalt toimunud muutuste olemusele tsoonidesse. Maakatte andmebaas hõlmab looduspargi piiridesse jääva ala koos puhvervööndiga. Andmeid analüüsiti ja tsoneeriti ainult looduspargi piirides. Koostatud andmebaas- ja tsoneering põhinevad kaartidel, mis erinevad oma eesmärkide, sisu ja kujunduse poolest, samuti on kaartide mõõtkava ja täpsusaste erinev. Seetõttu sisaldab andmebaas paratamatult mõningaid ebatäpsusi ja tsoneeringu kasutamisel tuleb arvestada ala kaitsekorra, teiste kaitseväärtuste ning kaitsekorralduskavas planeerituga. Andmebaasi kasutamisel tuleb sõltuvalt teemast kasutada ka teisi olemasolevaid andmebaase nagu näiteks Metsaregister, EELIS, mullakaart jne. Uuringu aruanne koosneb kuuest peatükist ja lisadest. Esimene osa kirjeldab töö tausta ja uurimiseesmärke. Teises osas on lühidalt iseloomustatud uuringuala ja varasemaid uuringuid. Kolmandas osas on tutvustatud uuringu raames kasutatud meetodeid. Neljandas osas on analüüsitud uurimisperioodi jooksul toimunud muutusi maakattes. Viiendas osas on esitatud uurimisgrupi poolt väljatöötatud tsoneering ja soovitused tsooni kuuluvate alade edaspidiseks korralduseks, kasutamiseks ja kaitseks. Kuues osa sisaldab nimekirja andmebaasi ja tsoneeringu kihtidest. Kogutud lähtematerjalide, teostatud välitööde ja arutelude baasil koostati käesolev aruanne ning Haanja looduspargi maakatte tsoneeringu kaart (Lisa 3). Uuring teostati lähteülesande (lisa 2) alusel, mis kooskõlastati Keskkonnaametiga ja Keskkonnaagentuuriga. Esialgseid tsoone tutvustati Keskkonnaametile 11.09.2020. Uuringu viis läbi Eesti Maaülikool ajavahemikus september 2018 – detsember 2020. Uuringu töögruppi kuulusid Maaria Semm, Eva-Lena Sepp, Kalev Sepp ja Pille Tomson. Andmebaasi ja tsoneeringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 13547).Aruandele viitamine: Tomson, P., Semm, M., Sepp, E-L., Sepp, K. 2020. Haanja looduspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering. Lõpparuanne. Otepää ja Haanja loodusparkide maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.09.2017−20.12.2020). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.Andmebaasile viitamine: Haanja looduspargi maakatte andmebaas. 2020. Otepää ja Haanja loodusparkide maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.09.2017−20.12.2020). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.Andmebaasi ja tsoneeringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 13547)

    Assessment of ecosystem services provided by semi-natural grasslands as a basis for promoting conservation measures

    Get PDF
    Throughout the second half of the 20th Century the area of semi-natural grasslands in Estonia decreased substantially, partly due to the collectivization process during the soviet era leading to agricultural abandonment in some areas and intensification in more productive soil types (Henle et al. 2008). Both of these processes led to declines in species diversity as well as homogenisation and loss of character. Within calcareous grasslands loss of grazing leads to colonization by scrub including juniper (Juniperus communis) with very few species and a very different structure, and similar processes occur in other semi-natural grassland types.The unique biodiversity value of semi-natural grasslands in Estonia is well recognised (Dengler et al. 2014), however, an estimation of their value is required to demonstrate to policy makers the urgent requirement for conservation measures. The ecosystem services framework provides a new approach to assess the value and multi-functionality of these habitats. A methodology for assessing ecosystem services in semi-natural grasslands is provided in this paper.Management type and intensity have a major influence on semi-natural grassland species composition (Burnside et al. 2007). Therefore the first stage of this project was to assess the relationships between the management regime and the presence of key species in different semi-natural grassland types. The Annex 1 habitat classification was used as the starting point for the study because they are thoroughly mapped in Estonia and form the basis for agri-environmental payments. The five dominant semi-natural grassland habitats in Estonia were selected for this study and include: Northern boreal alluvial meadows (6450), Boreal Baltic coastal meadows (1630), Alvars (6280) and Fennoscandian wooded pastures and meadows (6530 and 9070 respectively). These account for 25%, 21%, 15% and 10% of the 109592 ha of semi-natural grasslands in Estonia.Four ecosystem services were selected for this study: plant biodiversity, soil carbon storage, biomass production and use for grazing animals. As part of the study, bundles and trade-offs between ecosystem services are identified, as well as hot and cold spots for the provision of ecosystem services. Fig. 1 provides a summary of the share of semi-natural grasslands in Estonia and uses the Environmental Stratification of Estonia (ESE) (Villoslada et al. 2016) to show regional distribution.The results of the project will be translated into policy and decision-making through an online ecosystem services valuation tool in the frame of the LIFE Viva Grass project. The project aims at preventing the loss of High Nature Value grasslands by providing an Integrating Planning Tool and considering socio-economic factors impacting nature conservation policy

    Otepää looduspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering : lõpparuanne

    Get PDF
    Viimastel aastakümnetel on maastiku-uuringuis ulatuslikult rakendatud eri kaardikihtide võrdlust, et teha kindlaks maakatte muutusi. Tehtud uuringud annavad informatsiooni ka ala kunagise maakasutusviisi kohta. Sellel teadmisel on praktiline väärtus. Näiteks selguvad alad, kus saaks taastada taluõue või põlised rohumaad ning kui püsiv on olnud mingi metsaala või põllumaa. Viimase kümne aasta jooksul on viis Eesti rahvusparki (Lahemaa 2010, Matsalu ja Vilsandi 2014, Karula ja Soomaa 2016) saanud arvandmetel põhinevad usaldusväärsed maakatte muutuste andmebaasid eri ajastute maakatte vektorkaartidega. Andmebaasid on leidnud rakendust kaitseala valitseja igapäevatöös ja aidanud kaasa kooskõlastuste andmisel, kaitsealaste tööde planeerimisel, külastuse korraldamisel ning kaitsekorralduskava täiendamisel ja realiseerimisel. Projekti tulemusi saavad lisaks kaitseala valitsejale kasutada ka kohalikud omavalitsused, teadlased, loodushuvilised, keskkonnaeksperdid ja kohalikud elanikud. Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada Otepää looduspargi maakatte muutuste andmebaas, analüüsida maastikega toimunud muutusi, koostada maastike tsoneering ajaloolise maakasutuse/maakatte püsivuse ja muutuste alusel ning soovitused määratletud tsoonide edaspidiseks korralduseks ja kaitseks. Otepää looduspargi maastiku muutusi on ka varasemalt analüüsitud (2006, 2007, 2009, 2010), kuid maakatte muutuste andmebaasi, mida igapäevases töös kaitseala valitsemisel kasutada, ei ole varasemad uurimistööd loonud. Käesolev uuring erineb varasematest uuringutest nii ruumilise ulatuse, tihedama ajalise sammu, pikema ajalise perioodi kui ka analüüsitavate maakattetüüpide rohkuse poolest. Käesoleva uuringu koostamisel tugineti samale metoodikale, mida kasutati varasemate samasisuliste andmebaaside loomisel rahvusparkidele (Jagomägi jt, 2010). Uuringut alustati Otepää maakatte muutuste andmebaasi koostamisest. Selleks kasutati maastikuanalüüsis levinud meetodit võrrelda eri ajastute maakatte kaardikihte. Digitaliseerimine toimus kaartide leppemärkide alusel eristatud maakattetüüpidena/nähtustena. Loodud andmebaasi analüüsiti peamiste maakatte muutuste selgitamiseks. Analüüsi tulemusel jagati alad vastavalt toimunud muutuste olemusele tsoonidesse. Maakatte andmebaas hõlmab looduspargi piiridesse jääva ala koos puhvervööndiga. Andmeid analüüsiti ja tsoneeriti ainult looduspargi piirides. Koostatud andmebaas- ja tsoneering põhinevad kaartidel, mis on erinevad oma eesmärkide, sisu ja kujunduse poolest, samuti on kaartide mõõtkava ja täpsusaste erinev. Seetõttu sisaldab andmebaas paratamatult mõningaid ebatäpsusi ja tsoneeringu kasutamisel tuleb arvestada ala kaitsekorra, teiste kaitseväärtuste ning kaitsekorralduskavas (KKK) planeerituga. Andmebaasi kasutamisel tuleb sõltuvalt teemast kasutada ka teisi olemasolevaid andmebaase nagu näiteks Metsaregister, EELIS, mullakaart jne. Uuringu aruanne koosneb kuuest peatükist ja lisadest. Esimene osa kirjeldab töö tausta ja uurimiseesmärke. Teises osas on lühidalt iseloomustatud uuringuala ja varasemaid uuringuid. Kolmandas osas on tutvustatud uuringu raames kasutatud meetodeid. Neljandas osas on analüüsitud uurimisperioodi jooksul toimunud muutusi maakattes. Viiendas osas on esitatud uurimisgrupi poolt väljatöötatud tsoneering ja soovitused tsooni kuuluvate alade edaspidiseks korralduseks, kasutamiseks ja kaitseks. Kuues osa sisaldab nimekirja andmebaasi ja tsoneeringu kihtidest. Kogutud lähtematerjalide, teostatud välitööde ja arutelude baasil koostati käesolev aruanne ning Otepää looduspargi maakatte tsoneeringu kaart digitaalkujul (MapInfo formaadis). Uuring teostati lähteülesande (Lisa 1) alusel, mis kooskõlastati Keskkonnaametiga ja Keskkonnaagentuuriga. Projekti metoodikat ja esialgseid tsoone tutvustati Keskkonnaameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajatele 17. juuli 2019. aastal. Koosoleku protokoll on lisatud aruandele (Lisa 2). Koosoleku käigus esile kerkinud küsimusi ja tehtud ettepanekuid võeti arvesse tsoneeringu koostamisel. Tsoonide kaitsekorralduslikke soovitusi arutati Keskkonnaametiga kirja teel. Uuringu viis läbi Eesti Maaülikool ajavahemikus aprill 2017 – november 2019. Uuringu töögruppi kuulusid Anne Kull, Maaria Semm, Eva-Lena Sepp, Kalev Sepp ja Pille Tomson. Andmebaasi ja tsoneeringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 13547).Aruandele viitamine: Tomson, P., Semm, M., Sepp, E-L., Sepp, K. 2019. Otepää looduspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering. Lõpparuanne. Otepää ja Haanja loodusparkide maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.09.2017−20.12.2020). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.Andmebaasile viitamine: Otepää looduspargi maakatte andmebaas. 2019. Otepää ja Haanja loodusparkide maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.09.2017−20.12.2020). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.Andmebaasi ja tsoneeringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 13547)
    corecore